Toidust ja kehalise tunnist.

Täna olen natuke haige. Tegelikult olin juba eile natuke haige. Jäin eile telekat vaadates magama, järgmisel hetkel tuli ema tekiga. Ütlesin aitäh ja jäin jälle magama ja kui ma siis jälle ülesse ärkasin oli meil jälle kolm töömeest kohal. Ajasid oma külmkapi paigaldamisega mu ülesse :D. Ja siis ma suundusin oma tuppa magama (päriselt, mul oli haiglane olla, ma ei olnud lihtsalt laisk, kuigi pühapäeviti olen ma lisaks kõigele tavaliselt laisk ka :D) ja kui ma siis ülesse ärkasin ja teise tuppa läksin, avastasin, et mu ema teeb kimbap-i. Ma armastan kimbap-i! Ta lasi mul ka kaks tükki valmis rullida, aga minu üks rull lagunes hiljem ära kui mu vend seda süüa üritas :(, ma lubasin, et ei aita enam ema kimbap-i valmistamisel, siis ei pea keegi seda enam lusikaga sööma :D. Ja selle jutu illustreerimiseks panen siia ka paar pilti :D.

Ema teeb kimbap-i. Tagaplaanil näete meie külmkapi sisu, mis ei ole veel oma uude elukohta jõudnud.

Suu jookseb vett...

Asjad, mis sinna sisse käivad.

Appi! Kes Triinu kööki lasi?!?!

Ja nüüd veel paar pilti toidust:

Esiplaanil näete karrit. Tegemist on tegelikult üsna tagasihoidliku söögikorraga, sest  ma sõin üksinda ja ema pani mulle toidu valims ja siis kiirustas sõpradega kohtuma või golfi mängima...enam ei mäleta.

Üli nämma asi. Ma ei tea millest see täpselt tehtud on aga see on natuke vürtsikas ja väga mahlane ja meenutab natuke kuivanud makaroni (Mitte maitselt aga selle poolest, et seda peab ikka korralikult närima. Pean uurima, mis see on).

Mingi tekstuurilt pasteedi moodi asi.....ma pean ikka korrlikult uurima, mida ma iga päev söön, sest ma ei tea ise ka täpselt. Igatahes on see hästi soolane, ehk: mulle maitseb.

Pisikesed kalad. Soolane maiuspala.

Meie kodune, ehk kõikseparem, kimchi. Näeb üsna süütuke välja aga nina teeb vesiseks-ehk: on vürtsikas.

Bulgogi. Kas on veel vaja midagi öelda?

Mõnikord on bulgogi sellises leemes, aga me kodus sööme seda lehtsalati sees. Üldse meeldib korealastele kõike lehtsalati sisse keerata ja see maitseb alati ülihästi.

Sodi tagaplaanil :D.

Ja veel saan teile esitleda seda mõttetut ja natuke totut videot, mis teieni eelmisel korral tehniliste viperuste tõttu ei jõudnud. (See video on oma 34 sekundit, mida te hiljem taga igatsete. Pool videost koosneb sellest, et Ash arvab, et Triinu tahab pilti teha aga Triinu hoopis filmib ja itsitab, sest ta ei taha Ash-ile kohe öelda ka, et ta filmib. Ettevaatust: eelnev tekst võib sisaldada informatsiooni, mis muudab järgneva video veel igavamaks kui see juba on.)
http://www.youtube.com/watch?v=qzz2Yq5zQ74&feature=youtu.be

Ma luban, et järgmine kord kui ma videot teen, millalgi, üritan ma parema video teha.

Natuke tänasest ka. Mul oli täna koolis väga raske olla, sest tatitõbi tegi olemise halvaks. Niisiis, esimest korda Jeongbali Gümnaasiumis, ma päriselt magasin tunni ajal. Häbi tunnistada, aga nii see oli. Ja siis kehalise tunnis õpetaja vaatas, kes on klassis kõige paremad korvpallurid (tüdrukud ja poisid eraldi ja siis hiljem tehakse segavõistkonnad meie 42 õpilasest koosnevast klassist). Ma andsin endast parima ja kuigi mul oli peale esimest 'mängu' ühe võistkonna vastu juba tunne, et pea keerleb otsast ära (sest ta käis ringi), üritasin ikka teise mängu ka vastu pidada. Pingutus tasus end ära ja õpetaja pani mu numbri kirja (igal õpilasel on oma number, mina olen meie klassi viimane hapupiimane, ehk 42). Jesssss, igatahes. Kehaline on mu lemmik tund, sest õpetaja on naljakas, ma saan kõike kaasa teha ja kõik arvavad, et ma olen mingi powergirl, sest ma olen vastupidavam kui kõik teised tüdrukud. Ja ma ei imesta ka, sest enamuste tüdrukute jaoks (ehk kõikide tüdrukute jaoks, keda mina tean) on 3 kilomeetrit koju kõndida ikka korralik treening, millele järgneb vähemalt kaks päeva lihasevalu. Ma pole tegelikult üldse sportlik, Eestis ma olen ikka kehalises üsna koba, kui asi korvpallini tuleb, ja võrkpallini ja lauatenniseni. Aga saalihokis olen enam-vähem, kui ma ennast esimese 5 minutiga surnuks ei rahmelda. Mulle meeldib muidu Eestis ka kehalise tund. Mida ma tahan öelda tegelikult on see, et kehalise tund on meil Eesti kehalisega võrreldes ülilebo :D. Ma küsisin oma klassiõdedelt, et miks see nii on, siis nad ütlesid, et gümnaasiumis ongi lebo, põhikoolis pidid korealased ka ikka vatti saama.
Mul vist ei ole rohkem midagi väga tarka kirjutada....
Järgmise korrani, olge toredad edasi!