Meie klassi tants

Meie klassi tants, mille me spordipäevaks ettevalmistasime. Tantsu autor on see kõige keskmisem tüdruk: Pojong + päris paljud liigutused on B2ST-i omad või nendest mugandatud variandid. Loodan, et teile meeldib!

P.S. Ärge pange tähele, et ma igavene puuslik olen ja et mul sammud vahepeal sassi läksid natuke, mul oli närv sees :D.

http://youtu.be/Qhb2oAZ_MVg

Minu klassist...

Täna ma tahtsin kirjutada oma klassist, sest mu klass on nii lahe :)! Nad on mõnikord natuke lapsikud, aga see on jahmatav, kui hea mõõdutunnetus neil on: kui asi hakkab üle piiri minema, siis lõpetatakse see ära, mis iganes käsil oli. Üldse on siin inimesed kuidagi väga teistsugused ja ma ei oska päris täpset kirjeldust anda aga minu jaoks on kaks domineerivat asja (minu klassikaaslaste suhtes vähemalt) lapsikus ja mõistlikus. Ja see kombinatsioon on ülitore-saab nalja ja keegi ei saa protsessi käigus haiget! Ja see ongi vist Koreas niiviisi (pead ei anna :D), et klassipresidendiks valitakse üks poiss ja siis valitakse presidendi abi, kes on ka poiss ja siis veel üks poiss, kes vajadusel neid aitab jne. See juba näitab, et klassis on suur osa vastutusest poistel ja minule on jäänud mulje, et kui midagi vajab tegemist, siis on poisid palju asjalikumad, kui tüdrukud. Mitte et tüdrukud asjalikud poleks, aga nemad tavaliselt lihtsalt ootavad korraldusi (kuigi on erandeid-mõned türukud on väga suurte isiku omadustega XD, heas mõttes loomulikult). Ma loodan, et ma ei pane tüdrukuid sellega halba valgusesse (nad ei ole juhmid, või midagi), aga minule lihtsalt on jäänud mulje, et Korea kultuuris ongi see loomulik, et mehed on alati nö ülemused ja sellega kaasnevalt lasub enamus vastutust nende õlul. Euroopas oli ka ju vanasti niimoodi ja on tegelikult natuke ikka veel (rohkem või vähem-oleneb kuidas seda vaadelda), aga Koreas on see vana korraldus veelgi rohkem alles. Ma ei või seda täiesti kindlalt väita, aga minu oma klassi põhjal on mulle endale lihtsalt selline mulje jäänud. Ja samas koheldakse tüdrukuid väga hästi-tõsiselt. Nii, see kisub pikale, aga kuhu ma välja tahtsin jõuda oli see, et nii tore on vahelduseks näha, et poisid tõsiselt teevad ja  käsutavad, sest Eestis on sellises rollis tavaliselt tüdrukud, vähemalt mingi eani. Ma arvan, et see mida ma üritan öelda vajaks veel seletamist, aga kuna see pole hetkel oluline, siis ma ei kirjuta sellest rohkem. Ehk, eneseväljenusoskus-null...
Mõnikord on mul nii, et lähen kooli, magan, ajan paar sõna juttu, söön lõunat, magan veel ja lähen koju. Aga kui juba midagi huvitavat juhtub, siis on terve päev tavaliselt tore ja huvitav. Näiteks ühel päeval, kui ma istusin veel selle poisi kõrval, kes vahetpidamata magas ja minule ka kangesti une peale ajas algas kogu asi ainult sellest, et ta otsustas sellel päeval mitte magada, vaid tahvelarvutiga tunnis jalgppalli mängida. Mina vaatasin pealt ja see oli juba imepärane-ma olin ärkvel! (Nüüd ma enam nii palju tunnis ei maga, sest meil oli hiljuti pinginaabrite vahetus ja ma läksin oma tudumise kohast ära-Jumal tänatud!) Ja siis tegid eespingis olevad inimesed väikese meisterdamisklubi ja voltisid paberist roose ja laevukesi (mida tuli lõpuks kokku väga korralik patakas) ja üks poiss, kes on ka varem end leidlikust küljest näidanud (ta oli üks neist poistest, kes Jeju reisil koolivormis ujuma läks :D), voltis leht lehe haaval kõik lehed oma kirjanduse õpikul sisse. Peale selle meistritööga veel mängimist ja nässerdamist, nägi ta kirjanduse õpik lõpuks välja nagu üks päevi näinud kapsas. Ja siis minu üllatuseks, kuulsin ma enda seljatagant rääkimist! Kõik need poisid, kes enamus ajast koolis magasid (vähemalt siis kui nad seal istusid) ja see poiss kes ALATI koolis magab, olid täiesti ärkvel ja ajasid juttu! Ja tagatipuks hakkas üks neit tunni lõpupoole laulma ja see kõlas nagu mingi tradittsiooniline kurgulaulu moodi asi. Ja siis püüdis Hui-Su mu tähelepanu sellega, et hoitis üleval vihikut, kuhu oli suurelt kirjutatud: TRIINU. Vaatasin ja noogutasin, ilmselgelt oli minu tähelepanu millegiks vaja. Hui-Su keeras lehti ja iga lehe peal oli üks sõna. Kokku tuli I love you......suur paus.....baby. Kui ma olin I love you ära lugenud siis ma naersin natuke, aga ma ei olnud üllatunud, sest Hui-Sul ongi alati kombeks kõigile oma surematut armastust avaldada (ja noh, ta on tüdruk ja tüdrukute vahel on selline armastuse avaldus täiesti normaalne ja kui tegemist on Hui-Suga, siis on kõik normaalne XD), aga kui ta jõudis selle baby kohani, siis ma pidin naeru kätte ära surema, tõsiselt, ma imestan, et õpetaja tähele ei pannud, või välja ei teinud. Ma üritasin küll vaikne olla, aga arvestades, et tollel hetkel keegi väga ei rääkinud, siis väga vaikne ma ka ei olnud. Ja vahetunnil harjutas Hui-Su vähemalt poolte klassikaaslastega dialoogi mis oli umbes midagi sellist: "Meie vahel ei tule midagi välja, anna andeks!". "Ei, ma luban, ma parandan ennast, ära jäta mind!" Jne. Tal oli see dialoog üles kirjutatud aga kuna see oli korea keeles, siis me pidime inglis keeles improviseerima. Ma ütlesin, et ma olen Ämblikmees ja pole selle pärast kunagi kodus, Hui-Su kiitis heaks XD. Need sündmused polnudki nii erakordsed, aga need juhtusid kõik ühel päeval, ja see pärast tundus see päev kuidagi eriti aktiivne-ilmselt selle pärast et ma ei maganud terve päeva.
Ja alles hiljuti sain ma teada, et meie klassi presidendil on kaksikvend! Ma polnud ta venda kunagi näinud, sest ta on 15. klassis ja see tähendab, et ta käib teises majas (mis on seal samas kõrval, aga sellest piisab, sellesks, et teda mitte kohata. Aga tõsiselt, nad ei ole äravahetamiseni sarnased, aga pea-aegu. Täna oli meil spordipäev ja me läksime kogu klassiga oma tantsule veel viimast lihvi andma, kui kaks poissi, kes kõndisid teine teisel pool meie klassipresidenti (Terjon) ja karjusid ta kaksikvennale, kes platsil oma sõpradega jalgpalli mängis (nad võistlesid hiljem), "Terjon! Tule nüüd kiiresti, me läheme harjutama! Liiguta!". See oli nii naljakas ja kaugelt on vaadata ka naljakas, sest nad kõnnivad ka täpselt ühte moodi. Ja Terjon on täpselt selline inimene kelle sa võid täiesti vabalt kõnnaku järgi ära tunda XD. Spordipäev oli muidu tore, läksime hommikul Min-Ju ja Ye-Riniga koos, võtsime takso ja sõidsime mingile staadionile (takso, muide, on Koreas üli odav) ja siis seal toimusid erinevad sportlikud võistlused kuni kella neljani ja siis läksime koos oma klassiga õhtust sööma. Õhtusöök toimus üjes liharestoranis, kus on nii, et sa maksad oma laua eest mingi summa välja (mis pole tegelikult üldse odav) aga siis saad kogu aeg liha juurde, pead ainult minema letist küsima ja kõrval roogasid saab ise ühest lauast juurde tõstmas käia ja siis saab veel igasugust toitu juurde tellida ja kuigi selle eest peab juurde maksma on see tegelikult tühi asi, sest see on jällegi väga odav. Üldiselt on Koreas väljas söömine väga odav, kui sa just kõige kallimasse restorani sisse ei roni. Ja natuke veel spordipäevast: meie klass põrus suhteliselt enamustel aladel, kuigi teatejooksus tegid 8 inimest meile päris ilusa tulemuse ja täiesti lootusetud me polnud aga tantsuvõistluse panime küll kinni! See oli nii tore, sest me nägime palju vaeva selle ära õppimisega ja Pojong (ma olen ilmselgelt segaduses, kuidas korea keelseid nimesid tõlkida XD) mõtles terve tantsu meile üksinda välja ja see oli minu meelest väga lahe tants. Nii tore, et kohtunikud minu arvamust jagasid. 16.klassist tulime üldarvestuses neljandaks, mis pole ka üldse paha :). Aga ilm oli väga palav ja mina ei pnnud tähelegi, kui ma omale randid jalgadele päevitasin-ja millised randid veel! Ja nahk on punane ja kipitab ka. Ja näos on mul nööd natukeseks ajaks natuke ka päikeseprilli rant.....Pean need kähku kuidagi välja päevitama, aga hetkel on mu nakh isegi kõrbenud...
Ja nüüd paar pilti minu klassist: (spordipäevast pilt mul pole, ehk saan kuskilt hankida, aga jama oli selles, et meiel öeldi, et ärge võtke telefone ja selliseid asju kaasa ja mina olin ainuke kes sõna kuulas XD)

Nagu näha on enamus neist klassipildid, mis Jejul tehti :). Paremat mul hetkel teiega jagada pole.
Ja nendelt linkidelt saate näha minu klassi talendi võistluse tantsu, mis Jejul esitati. See oli ka väga hea, arvestades, et see õpiti väga-väga väikese ajaga ära, aga kuna minu kaamera mälu oli üsna täis, siis mu kaamera jukerdas ja ei lasknud korralikult filmida-seepärast on see mitmes osas ja kõige parem koht on üldse puudu :(. Ma loodan, et saan kunagi kuskilt video, kus me B2ST-i Beautifuli järgi tantsime...

http://www.youtube.com/watch?v=_xt5eQOaEiw

http://www.youtube.com/watch?v=WZt2cpLM-5M

http://www.youtube.com/watch?v=VXJ_NM68_og

Noh, need videod pole suuremad asjad, aga midagi natuke ikka :D.

Järgimse korrani!

Korvpallist ja nädalavahetusest.

Nädalavahetusel käisime Ashiga Myeong-Dongis, see on selline shoppamise koht. Tänavate rägastik erinevate poodidega. Aga meie ei shopanudki väga, vaid läksime kohivkusse ja valisime kumbki välja ühe joogi, mida me juua tahame (mina võtsin kuuma kakao ja Ash võttis mingi külma jogurti joogi) ja siis võtsime veel kahepeale ühe jäätee (et janu kustutada) ja siis veel banaani-kiivi mahla, sest me tahtsime seda proovida. Peale seda otsisime paaniliselt WC-d. Ja siis vaatasime natuke ringi (see tähendab: otsisime mõnda kohvikut, milles head kooki pakutaks) ja siis läksime järmisesse kohvikusse ja tellisime kakao ja rohelise tee latte (mina tahtsin jälle kakaod...järgmine kord võtan rohelise tee latte, sest see oli üli hea-ma maitsesin Ashi oma) ja nelja erinevat sorti kooki...Kassapidaja näoilme oli ülinaljakas, kui ta meie tellimust vastu võttis. Ma ütlesin need kakaod ja asjad ära ja siis osutasin näpuga koogitükkidele, mis seal väljas olid ja ütlesin: "Seda, seda, seda, seda palun.". See oli meie teraapia päev ja me rääkisime Ashiga üksteisele kõik oma suuremad ja väisemad mured ära :D. Naljakas oli see, et kõik need mured olid meil täpselt samasugused, välja arvatud see, et Ashi vahetusõde on väga imelik. Ash ütles, et kui tal hea tuju on siis ta on tore, aga muidu jäi minule tema vahetusõest küll väga halb mulje. Aga ärge nüüd muretsema hakkake, sest tegelikult need mured on väga väikesed ja asjad lahenevad ilmselt kõik ise ära. Ma arvan, et enam-vähem kõigil vahetusõpilastel on taolisi muresid ja meile YFU-s räägitigi, et tavaliselt peale 2-3 kuud võivad sellised asjad juhtuda. Mõnel on suuremad probleemid, mõnel väiksemad. Minul, õnneks, on need väiksemad mured. 

Minu pere on küll igatahes tore. Siis kui ma koju jõudisn Myeong-Dongist, tulid meile kohe sugulased külla. Ma polnud neid sugulasi varem näinud. Nad olid väga-väga toredad. Kohe tõsiselt! Nad üritasid minuga korea keeles rääkida ja tore oli see, et kuna minu vend ei olnud kodus, siis ei osanud keegi meie seltskonnast eriti inglise keelt. Ajasin oma katkise korea keelega läbi. Ega ma väga palju ei rääkinud, aga üht-teist juba mõikasin ja ütlesin.

Ja pühapäev möödus veel eriti toredalt-voodis. Ma nimelt olen jälle haige. Vahepeal sain juba enam-vähem terveks ja siis jäin jälle haigeks. Oleks ma Eestis, ei oleks ma täna ilmselt kooli läinud, aga kuna Koreas on tunnis magamine (meie koolis vähemalt, aga tean täpselt öelda, et mitte kõigis Korea koolides) täiesti normaalne, kuigi see õpetajatele ei meeldi, siis otsustasin, et kui asi päris hull ei ole, siis lähen ikka kooli. Ja kehalise tunnis Ye-Rin juba ütles õpetajale, et ma olen haige ja ma ei pidanud tegelikult minema mängima, otsustasin ikka kaasa teha (jutt käib korvpallist), sest meil on homme tüdrukutega matš 5-klassi vastu. Ei, me ei mängi 11 aastaste tüdrukute vastu, vaid meil on 11.klassi paraleele (siin kutsutakse 11.klassi gümnaasiumi 2 astmeks) umbes 16. Mina käin 1.klassis. Nii, meie klassi 6 (või seitse?) parimat tüdrukut peavad homme korvpalli matšil mängima ja spordipäeval on parimate vahel finaal. Poisid võistlevad jalgpallis ja võin vihjates öelda, et meil on palju häid jalgpalli mängijaid klassis :). Kõik loodavad, et meie klassi poisid võidavad, sest arvestuste järgi on meil isegi võimalus võita. Aga tagasi tänase juurde: Minu tiim (One Piece :D) on kaotanud kõik mängud, mis me oleme mänginud siiamaani ja kahjuks, olen ma üsna kindel, et me kaotame ka kõik edaspidised mängud. Aga täna me andsime endast tõsiselt 100% ja saime isegi paar korvi, kuid ikkagi kaotasime :). Aga mul pole seele üle tegelikult üldse kurb meel, sest mulle tõsiselt meeldib mu tiim ja kuna minu tiimikaaslased on nii toredad, pole vahet, kas me kaotame või võidame. Matši ajal sai kõvasti nalja ka-minu tiimist üks poiss tegi vea teise tiimi poisi vastu ja õpetaja karjus, et viga on. Selle peale viskas vastas võistkonna poiss ennast pikali ja teeskles, et on raskelt viga saanud :). Hea näitlejatöö tegi veel paremaks see, et see poiss, kes vea tegi on häsit tore ja sõbralik, aga üsna tagasihoidlik. Niiet ta läks, ise naerdes, "viga" saanud poisi juurde ja palus vabandust :D. See oli nii naljakas. Ilmselt lugedes ei tundu nii naljakas, aga see oli. Ja asja tegi veelgi naljakamaks see, et meie õpetajal on mikrofon küljes ja üle saali on päris mitu kõlarit...ja õpetaja tõsiselt naeris, kõige hullemini, minu meelest...või oli asi mikrofonis. Ja minu võistkonna kapten on ka rohkem koomik kui tõsine mängija (kuigi ta püüab ja on ikka hea mängija ka, lihtsalt juba loomu poolest koomiline sell). Meil on oma strateegija, mida me mõnikor kasutame. Mina jooksen korvi alla ja siis tema viskab teisest saali servast ja mina püüan kinni ja üritan korvi tabada, aga kuna me oleme nii juba "paar" korda teinud, siis on alati keegi vastas võistkonnast mind segamas ja enamus ajast viskab ta liiga kaugele :D. Aga nüüd on meil uus nipp: ta teeskleb, et tahab kaugele visata, aga söödab hoopis sellele tüübile, kes jalgpalli hästi oskab. Võibolla ma peaks nimesid kasutama...Ma loodan, et keegi peale minu sellest jutust siin veel aru saab. Kui keegi viitsib lugeda, sest see sai ikka korralikult pikk.

Ma loodan, et me võidame homme 5.klassi korvpallis...

Natuke pilte ka:

Need pildid tegin siis kui lihtsalt jalutamas käisin:

Ja need tegin laupäeval Myeong-Dongis ja siis kui sugulased külas olid:

Nii, nüüdseks on kõik, ma loodan, et pildid on piisavalt ilmselged, sest ma olen liiga väsinud, et neile midagi alla kirjutada.

Palju päikest!!! Meil on seda küllaga, ma võin vähemalt poole ära saata!!!

Pildid lille festivalist