Saturday, March 31, 2012

Poodlemisest, õhtustamisest ja veel paarist jaburast asjast...

Täna käisin üksinda poodlemas...mu vanemad vaatasid mind nagu hullu, kui ma ütlesin, et lähen üksi. Ash ei saanud täna tulla ja kõik mu sõbrad õpivad eksamiteks...Mu vanemad alguses, kui ma ütlesin, et lähen üksi, arvastid vist, et mul polegi sõpru :D. Aga ma seletasin täiesti arusaadavas kehakeeles (jah, mu Korea keel on endiselt väga vilets, aga ärge muretsege, küll ma arenen.....võibolla :D), et kõik mu sõbrad õpivad. Tegelikult, kui ma lärele mõtlen, siis ma rääkisin ikka ka natuke, väga natuke. Ja siis ma läksingi, bussiga ja puha. Bussi süsteem on minu jaoks väga keeruline, sest ma ei tea õigeid peatusi. Niisiis ma läksingi bussi peale, millega ma iga päev kooli sõidan, tulin kooli juures maha, sest see buss läks teisele poole kui mina tahtsin minna, ja siis kõndisin umbes 10 minutit ja olingi jälle Western Domis. Meil on siin teisi kaubanduskeskusi veel, aga millegi pärast on Western Dom mulle lemmikuks saanud + ma tahtsin sealt midagi kindlat osta, mida ma teadsin, kust sealt saab. Ja siis ma poodlesin ringi natuke ja leidsin oma unistuste poe! Seal on riided täpselt minu maitsele ja need on niiii ilusad seal, aga kahjuks on see pood natuke kallim, kui mulle meeldiks. Mitte ülikallis, aga siiski...Ja siis ma läksin Starbucksi ja tellisin omale kakao cappuchino ja tiramisu (mis kahjuks oli nattuke pettumustvalmistav: ilmselt on asi selles, et minu õde Eestis on küpsetiste peale meister ja on mu ära hellitanud + veel terve nimekiri inimesi (päriselt ka, neid nimesid tuleks omajagu, kui ma kõik kirja paneks!)...niiet ma olen lihtsalt parimaga harjunud XD.). Ja siis ma lugesin läbi ühe raamatu, mis ma omale olin ostnud. See raamat oli lihtsustatud variant Mr. Hyde ja Dr.Jekyll-ist, ning see on inglese ja korea keeles. Põhimõte on selles, et selle abil saab inglis keelt õppida. Mina pidin selle abil tulevikus korea keelt õppima, aga kahjuks ei suutnud ma end tagasi hoida ja ma lugesin selle läbi :(. Aga ma loen seda tulevikus kindlasti veel korra, sest lihtsustatud variandis oli ära kaotatud kogu sõnaosavus, mida ma tean originaalis olevat (mul on arvutis ka originaal) ja ära oli kaotatud ka enamus kirjeldustest ja ma lihtsalt armastan kirjeldusi, olgu need tegelaste kirjeldused või loodus kirjeldused, vms (ma ei imesta, et ühed minu lemmik kirjanikkest on J.R.R. Tolkien ja Walter Scott). Ja siis ma läksin koju ja suhtelsin jälle natuke Eestiga ja ühel hetkel tuli mu vend ja ütles, et me sööme õhtust väljas ja koos meiega tuleb ka mu ema õde. Ja siis ma rääkisin veel natuke oma Eesti perega, kuni järsku olid ema ja tädi ja isa siin ja mul läks jällegi väga kiireks. (Aga Eestist kuulsin jahmatavaid uudiseid-mu kass, Kurru, oli haige olnud, seda ma teadsin varem ka, aga siis mu emme oli ta haiglasse viinud ja Kurru pidi tilguti all olema natuke jne...vaene Kurru. Aga ma olen ta üle nii uhke, sest ta on tark kass ja on alati peaaegu rahulik. Emme ütles, et ta oli arsti juures ka kiita saanud :D. Aga ma ikka arvan, et kui ma Koreast tagasi tulen, siis ma ei või enam kuhugi kauemaks minna, sest alati kui mina ära lähen, satub keegi haigalsse....üks suvi kui ma orkestrilaagris olin kukkus minu kilpkonn Eiki (hüüdnimega kala XD) oma kilbi sisse mõra :(. Nüüd on ta terve, aga ikkagi. Vähemalt emme hoolitseb kõigi eest hästi, loomade ja issi eest ka :D. Kadi (mu õde) saab vist ise hakkama enamus ajast XD.) Jutt läks kuhugi väga kaugele ära....Igatahes, käisime siis väjas söömas ja sõime jällegi Bulgogit :).
Minu isa ja vend.

Minu ema ja ta õde.

Meie bulgogi vaikselt valmimas.

Mina ja isa.


Kõrval road.

Lubage teile tutvustada ühte minu superlemmikute triost: Mandu!!! (Kui te mäletate, siis teised kaks on Bibimbap ja kimbap :D)

Selline näeb mandu seest välja......see on nii hea!

Manduga koos on kausis bulgogi, mis oli selles restoranis eriti hea. Tõsiselt, see oli kõige-kõige parem bulgogi, mida ma saanud olen.

Peale bulgogit toodi lauda veel mingid nuudlid, mis on vist alati bulgogile järgnevad ja selleks ajaks oli minu kõht juba lõhkemas ja ka minu ema oli juba neli korda, nii muuseas, maininud, et tal on kõht väga-väga täis XD. Ja siis pildil on natuke näha, kuidas tavaliselt peale restoranis einestamist, näeb laud välja, nagu oleks sõda üle käinud. 

Siin lauapoolel pole sõda veel päris läbi.
Ja nüüd vaatavad ema ja isa teises toas telekat (mina vaatasin ka enne, aga siis tikkus uni nii peale, et ma mõtlesin, et blogin parem kähku midagi valmis siia :D), vend on oma toas ja mina, otseloomulikult, kirjutan blogisse. Vabandust, et mu kirjutamine vahepeal käest ära läks, aga mul lihtsalt oli tuju kirjutada ja ma mõtlesin, et (noh) mis siis ikka, kirjutan, mida tahan. Aga homme läheme emaga koos kinno, et Triinu jälle üksi ringi tuigerdama ei läheks-mine tea mida see hull jälle korraldab :D!
Ja nüüd ma mäletasin pilt vaadates veel üht asja, mis on minu jaoks nii hämmastav, et pean selle kirja panema! Nimelt, ma ei näe oma parema silmaga-sünnist saati pole näinud, nii-et see pole minu jaoks probleem, aga söögilauas, või üldse kuskil seltskonnas olles eelistan ma istuda/seista nii, et keegi minust paremale ei jää. Siis ma ei pea oma pead väänama sinna poole koguaaeg. Ja oma (vahetus)peres ma pole veel kordagi valinud söögilauas ise oma kohta, ema on alati viibanud mingi koha poole ja öelnud, et Triinu, istu siia. Ja iga kord istun ma täpselt sobivas kohas. Ja ma panin seda tähele alles täna, kui me söömas käisime. Ma arvan, et YFU ütles mu vahetusperele, et ma parema silmaga ei näe, aga, ma lihtsalt olin täna, selle avastuse üle väga üllatunud, sest ma kunagi ei tulnud selle peale, et nad sellega arvestavad. Ja see oli meeldiv üllatus ja ma olen oma vahetusperele tänulik, et nad mu eest nii hästi hoolitsevad! Ja siis mulle tundus, et mu pere on minu Eesti pere sarnane, sest Eestis ka alati mu pere arvestab sellega. Ja see on väga armas, nii mu päris-, kui mu vahetusperest.
Lühidalt: tore päev oli :D.
Tervitused!!!

Märkus Iidale/ A note for Iida:
Iida, I am very sorry, but I forgot to translate some of the stuff into english in the process....It's too late to do that now too, because it is very late and I still have to take a shower before I can go to sleep. I really am sorry... I try not to forget the next time!
Take care!

Monday, March 26, 2012

Toidust ja kehalise tunnist.

Täna olen natuke haige. Tegelikult olin juba eile natuke haige. Jäin eile telekat vaadates magama, järgmisel hetkel tuli ema tekiga. Ütlesin aitäh ja jäin jälle magama ja kui ma siis jälle ülesse ärkasin oli meil jälle kolm töömeest kohal. Ajasid oma külmkapi paigaldamisega mu ülesse :D. Ja siis ma suundusin oma tuppa magama (päriselt, mul oli haiglane olla, ma ei olnud lihtsalt laisk, kuigi pühapäeviti olen ma lisaks kõigele tavaliselt laisk ka :D) ja kui ma siis ülesse ärkasin ja teise tuppa läksin, avastasin, et mu ema teeb kimbap-i. Ma armastan kimbap-i! Ta lasi mul ka kaks tükki valmis rullida, aga minu üks rull lagunes hiljem ära kui mu vend seda süüa üritas :(, ma lubasin, et ei aita enam ema kimbap-i valmistamisel, siis ei pea keegi seda enam lusikaga sööma :D. Ja selle jutu illustreerimiseks panen siia ka paar pilti :D.
Ema teeb kimbap-i. Tagaplaanil näete meie külmkapi sisu, mis ei ole veel oma uude elukohta jõudnud.

Suu jookseb vett...

Asjad, mis sinna sisse käivad.


Appi! Kes Triinu kööki lasi?!?!
Ja nüüd veel paar pilti toidust:
Esiplaanil näete karrit. Tegemist on tegelikult üsna tagasihoidliku söögikorraga, sest  ma sõin üksinda ja ema pani mulle toidu valims ja siis kiirustas sõpradega kohtuma või golfi mängima...enam ei mäleta.

Üli nämma asi. Ma ei tea millest see täpselt tehtud on aga see on natuke vürtsikas ja väga mahlane ja meenutab natuke kuivanud makaroni (Mitte maitselt aga selle poolest, et seda peab ikka korralikult närima. Pean uurima, mis see on).

Mingi tekstuurilt pasteedi moodi asi.....ma pean ikka korrlikult uurima, mida ma iga päev söön, sest ma ei tea ise ka täpselt. Igatahes on see hästi soolane, ehk: mulle maitseb.

Pisikesed kalad. Soolane maiuspala.

Meie kodune, ehk kõikseparem, kimchi. Näeb üsna süütuke välja aga nina teeb vesiseks-ehk: on vürtsikas.

Bulgogi. Kas on veel vaja midagi öelda?

Mõnikord on bulgogi sellises leemes, aga me kodus sööme seda lehtsalati sees. Üldse meeldib korealastele kõike lehtsalati sisse keerata ja see maitseb alati ülihästi.

Sodi tagaplaanil :D.
Ja veel saan teile esitleda seda mõttetut ja natuke totut videot, mis teieni eelmisel korral tehniliste viperuste tõttu ei jõudnud. (See video on oma 34 sekundit, mida te hiljem taga igatsete. Pool videost koosneb sellest, et Ash arvab, et Triinu tahab pilti teha aga Triinu hoopis filmib ja itsitab, sest ta ei taha Ash-ile kohe öelda ka, et ta filmib. Ettevaatust: eelnev tekst võib sisaldada informatsiooni, mis muudab järgneva video veel igavamaks kui see juba on.)
http://www.youtube.com/watch?v=qzz2Yq5zQ74&feature=youtu.be

Ma luban, et järgmine kord kui ma videot teen, millalgi, üritan ma parema video teha.

Natuke tänasest ka. Mul oli täna koolis väga raske olla, sest tatitõbi tegi olemise halvaks. Niisiis, esimest korda Jeongbali Gümnaasiumis, ma päriselt magasin tunni ajal. Häbi tunnistada, aga nii see oli. Ja siis kehalise tunnis õpetaja vaatas, kes on klassis kõige paremad korvpallurid (tüdrukud ja poisid eraldi ja siis hiljem tehakse segavõistkonnad meie 42 õpilasest koosnevast klassist). Ma andsin endast parima ja kuigi mul oli peale esimest 'mängu' ühe võistkonna vastu juba tunne, et pea keerleb otsast ära (sest ta käis ringi), üritasin ikka teise mängu ka vastu pidada. Pingutus tasus end ära ja õpetaja pani mu numbri kirja (igal õpilasel on oma number, mina olen meie klassi viimane hapupiimane, ehk 42). Jesssss, igatahes. Kehaline on mu lemmik tund, sest õpetaja on naljakas, ma saan kõike kaasa teha ja kõik arvavad, et ma olen mingi powergirl, sest ma olen vastupidavam kui kõik teised tüdrukud. Ja ma ei imesta ka, sest enamuste tüdrukute jaoks (ehk kõikide tüdrukute jaoks, keda mina tean) on 3 kilomeetrit koju kõndida ikka korralik treening, millele järgneb vähemalt kaks päeva lihasevalu. Ma pole tegelikult üldse sportlik, Eestis ma olen ikka kehalises üsna koba, kui asi korvpallini tuleb, ja võrkpallini ja lauatenniseni. Aga saalihokis olen enam-vähem, kui ma ennast esimese 5 minutiga surnuks ei rahmelda. Mulle meeldib muidu Eestis ka kehalise tund. Mida ma tahan öelda tegelikult on see, et kehalise tund on meil Eesti kehalisega võrreldes ülilebo :D. Ma küsisin oma klassiõdedelt, et miks see nii on, siis nad ütlesid, et gümnaasiumis ongi lebo, põhikoolis pidid korealased ka ikka vatti saama.
Mul vist ei ole rohkem midagi väga tarka kirjutada....
Järgmise korrani, olge toredad edasi!

Saturday, March 24, 2012

Videod!

Neid videosid saab vaadata ainult lingi kaudu. Siin on kolm videot minu kooli tantsugrupi esinemisest söögivahetunnil ja üks minu klassist.. 





Ma pole kindel kas need tantsuvideod on kõik erinevad ikka, mul juhtus siin väike viperus. Hiljem peaks veel videosid tulema aga täna on kell juba väga palju.

Head ööd!


Minu teine vend ja Western Dom.

Eile kohtusin lõpuks oma noorema vahetusvennaga. Ta on tore nagu mu vanem vendgi, ainult natuke elavama loomuga :D. Eilsest päevast pikemalt: tulin koolist koju, ütlesin kõigile tere (ka oma teisele vennale) ja siis läksin oma tuppa tuttu (Enne vist rääkisin tegelikult oma emaga Skype-s....ei mäleta). Mul oli juba koolis natuke haiglane tunne, niiet need kolm tundi und olid igati õigustatud. Ja siis kui ma olin just ülesse ärganud, tuli mu vanem vend ja küsis, et kas ma olen nõus välja sööma minema. Ma mõtlesin, et miks ta üldse küsib, sest mul oli kõht tühi. Ja siis nad küsisid, et kas ma olen nõus kimchi-tšiget, ehk kimchi-hautist (ma arvan, et nii on kõige õigem tõlkida), sööma. See on üsna vürtsikas, aga kuna ma olen siin ikka head trenni saanud vürtsikama toiduga, siis ma ütlesin, et ma olen nõus kõike sööma. Niisiis läksime kimchi-hautist sööma. Autos sain teiste jutust ainult nii palju aru, et Triinu kõht jääb täna küll tühjaks....Ja see hautis mis me sõime oli üsna vürtsikas, aga väga hea. Triinu kõht ei jäänud kohe kindlasti tühjaks :D. Aga tore asi on see, et igakord kui ma kimchit söön hakkab mu nina vesistama ja nende jaoks on see, kui Triinu taskuräti välja otsib, märk sellest, et toit on liiga vürtsikas. Tegelikult ma ei ole saanud kordagi kimchit nii süüa, et nina poleks vesine, isegi kui see pole minu jaoks liiga vürtsikas. Nii-et ma siis seletasin neile (jälle), et toit on hea ja pole liiga vürtsikas :D.
Nii...Siin on minu vanem vend, minu noorem vend (kes meelega tõstis kruusi omale näo ette, tõsiselt ma ootasin, et ta selle ära võtaks aga kuna ta seda ei teinud, siis ma tegin lihtsalt pildi ära. Ja keegi ei ütle kunagi kimchi, kuigi ma ütlen enne pildi tegemist-Öelge kimchi!) ja minu isa.

Ema on ikka tore ja poseerib ka natuke :D.

Meie nämm nämm.
Ja peale väljas söömist tuli mu vendadel mõte kinno minna. Käisime korra kodust läbi ja läksime kõik koos kinno. Vaatasime mingit narko smuugeldamise filmi, mis oli suht mõttetu aga magama ka päris ei jäänud. Kellelegi päriselt see film ei meeldinud :D, aga mul oli üli-üli hea meel, et me koos midagi toredat tegime. Sõime magusat popcorni ja puha :D. Kodus läksin kiirest pesema ja tuttu, sest mul on laupäeviti kell 9:30 korea keele kursused (tavaliselt tõusen sellepärast laupäeviti 7:25). Hoolimata minu kiirustamisest jõudsin magama alles kell 1:00. Hommikul jõudsin ilusasti keele tundi, kus millegipärast olime ainult mina ja Ash (see inglike Uus-Meremaalt). Tund oli täna lühike, sest õpetaja viis meid raamatupoodi! Raamatupoodi!!! See oli nnii tore :D. Me ostsime omale raamatuid, millest väikesed korea lapsed õpivad, kirjutamist ja muud sellist. (Võibolla teen neist teile kunagi pilti, aga praegu olen liiga laisk ja tegelen nende videodega, mis ma tahan ülesse panna.) Ja peale seda läksime Ash-iga Western Dom-i šoppama. See oli üli tore! Me sõime tänavatoitu (streetfood, ma ei tea kuidas seda paremini tõlkida kui tänavatoit :D) ja migeid asju mis meenutasid keeksi, aga ma unustasin neist pilti teha vist :D. Pole hullu, ma ilmselt jõuan neid kunagi veel süüa. Igatahes olid need ülihead, välja arvatud maisimaitseline...see oli kohutav, mul tulevad külmavärinad peale kui ma sellest mõtlen. Jah, see maitses tõesti nii halvasti. Need keeksi asjad olid magusad. All on pilt tänavatoidust.
Teretulemast Western Dom-i!

See tädi on vist SNSD-st. Äkki keegi aitab öelda, kes see tädi selline on :D?

Meie tänavatoit, ülihea!


Ja kui hästi läheb, järgneb sellele postitusele teine, mis sisaldab neid videosid, mis ma koolis tegin ja ühte tänase päeva videot. Ma peaks rohkem filmima ja rohkem tähele panema kuidas ma filmin :D. Aga see postitus läheb nüüd igaks juhuks ilusasti blogisse.

Wednesday, March 21, 2012

Kool!!!

Eile tegin koolis ohtralt pilte, panen neid nüüd ka siia.
Ma lihtsalit pidin Ye-Rini matrixi pildi ka siia lisama. Aga ta lööb mu maha kui ta näeb, et see siin on.....poleks pidanud talle oma blogi aadressi andma, kui ta küsis :D.

Meie klassi energiapall. Mul ei tulnud paremat sõna pähe...Energiamull? Noh, kindlasti saate aru, mida ma mõtlen :D.

Meie korvpalliäss ja muidu toredik.

Meil käib kunstitund muide :D.

Armsad toredikud.

Meie kooli esine.

Toredikud + tobedik.

Kahjuks unustasin selle pildi õiget pidi keerata, nüüd on juba hilja XD. Igatahes-kõigil on oma nimega silt laua küljes ja selle peal on meie tunniplaan. Kõigil klassidel seda vist ei ole, aga meie õpetaja on omamoodi aktivist.

Meie koolitoit. Vasakul on kimchi (tavaliselt on kimchi alati paremal üleval aga millegipärast juhtus nii, et just seekord pandi mulle kimchi vasakule. Oluline info :D) Siis keskel oli mingi kala mingis sinepikastmes vist. See oli väga hea. Ja siis paremal on mingid väikesed munad, mis on ka hullult head, me sööme neid kodus ka. All paremal on mingi supi moodi asi, milles on kana. See kana seal sees oli hea aga see supp on meil koolis alati liiga vürtsikas, niiet ma ei söö seda kunagi. Vasakul, üllatus-üllatus, on riis.

Nom nom.

Tegin lihtsalt sellejaoks pilti, et kõik ikka näeksid, kui vähe meil siin musti autosid on. Värvilised autod on veel harvemad. Enamus autosid on kas hõbedased või valged. Seoulis näeb värvilisi ja musti autosid loomulikult rohkem, sest seal on veeeeel rohkem autosid kui siin. 

Meie ülisuur söökla.

Staadion.

Pilt klassist :).

Yu-Jin-i kunstiprojekt. See kirjeldab ühte väga-väga toredat mängu, mida me kehalise tunnis mängime.  (Seda mängitakse suure sinise palliga ja see on väga lõbus :D)

Hehe :D.
Ja väga kurb asi on see, et ma tahtsin tegelikult paar toredat videot ka panna siia, aga ma ei saa millegipärast :(. Ma proovin hiljem veel, aga ma ei hellita eriti lootust :'(.
Olge toredad!!!

Sunday, March 11, 2012

Remont, remont, remont...

Nii, ma pole eriti blogida saanud, sest meil oli kodus remont ja kõik remondiga kaasnev: tolm, ruumipuudus, üks kuni mitu töömeest jne. Vaadake ise, kui ei usu:
Meie elutuba, kus ka praegusel hetkel veel eriti elada ei saa. Aga telekat saab vaadata  küll ;).

Tulin koolist koju ja minu toa uks nägi väja selline. Ehk-juurdepääs blokeeritud.

Tol hetkel oli see ainuke koht meie korteris, kus olla oli võimalik. 

Arvutilaud, täiesti igapäevane nähtus.

Tassisime mu tuba tühjemaks ja ma sain omale pisikese koopa, kus elada. Kõik pildid minu toast on tehtud minu voodist, sest mujal polnud ruumi liikuda.

Välja/sissepääs minu tuppa.

Näete seda toredat raamaturiiulit? See on täpselt selle kapi ukse ees, kus mina oma riideid hoian. Õnneks sain ma sellele kummutile ligi, niiet jäin ellu :D.

Mõmmi poosepilt.

Mõmmi veel lahedam poosepilt.
Nii, ja samal ajal kui meil kodus hullumaja oli, põgenesin mina koos oma klassiõega shoppama. Paar pilti:

Minu klassiõde.

Sõime hamburgereid ja ausalt öeldes, kuigi ma pole eriline burgeri sõber, oli burger üle pika aja midagi lääneliku, mida sõin. Niiet, hea vaheldus. Ja see Sprite, mida te pildil näete, ei olnudgi Sprite, vaid mingi imeliku maitsega vesi. Aga Ye-Rin käis ja vahetas selle välja, niiet jõin lõpuks ikka limpsi.
Ja suure nõudmise tagajärjel pildistasin oma koolitee oma majast bussipeatuseni: 
Elan kolmandal korrusel, sellepärast kasutan alati treppi. (Kuigi ma elasin oma saabumisperes ka kolmandal korrusel ja kasutasin alati lifti :D)

Selles maja ees olevas putkas 'elab' üks tore vanamees. See sinine auto viib meie remondi rämpsu minema.

Lähen otse, eelmiselt pildilt näete täpselt kuhu ma olen kõndinud: meie maja ees oleva mänguväljakuni.

Tagasivaade minu majale.

Siis pööran vasakule ja kõnnin..

...mööda seda kõnniteed, mis kaldub veel natuke vasakule.

Ikka veel see sama teelõik.

Kuni avaneb selline pilt.

Aga siis ma EI lähe vasakule, vaid kõnnin veel edasi.

Kuni jõuan lasteaiani.

Peale lasteaeda pööran vasakule.

Ja kõnnin mööda seda teed.

Ikka see sama tee :).

Kuni tee otsa lõppeb. Siis pööran paremale.

Ning siis ma jõuan selle sillani, mille kaudu jalakäijad saavad üle tee minna.

Kõnnin mööda silda, et üle tee saada.

Vasakul näen sellist pilti.

Paremal sellist.

Siis lähen mööda seda treppi alla ja ootan selle sinise putka kõrval bussi 88, mis on rohelist värvi.
Aga kuna need pildid on tehtud siis kui ma laupäeval lihtsalt ringi kõndisin, siis ma panen veel paar suvalist pargi/tänava pilti.
Selliseid masinaid on igal pool kortermajade läheduses.

Tore park. Ilsan on väga inimesesõbralik linn.




Isegi linnud saavad siin elada.

Tore lasteaed.

See roheliste kardinatega koht on pagariäri. See asub meie kodule üsna lähedal aga ma pole sinna veel näljustama minna jõudnud.
Ja tegelikult enne kui ma sain minna linnapeale pildistama, olin ma Korea keele tunnis. 
Minu kõrval istus Yuki, tore Jaapani tüdruk, kes minuga samas koolis käib. Tema vastas istus teine Jaapani tüdruk Misaki ja minu vastas istus Uus-Meremaa tüdruk Ash. Pildil on veel YFU vabatahtlik, kes meid sinna toimetas (tegelikult oli üks vabatahtlik veel, aga ta läks just ära, kui me pildistama hakkasime. Meie õpetaja pole ka pildil, sest tema tegi pilti.)
Nii, ja nüüd veel pildid sellest kuidas meie korter praegu välja näeb:
Elutuba ja killuke vanemate tuba.

Veel elutuba.

Minu tuba, ehk mu vahetusõe, kes on praegu USA-s, tuba tegelikult. Unustasin kapiukse lahti, aga ongi pilt põnevam.

Minu sassis voodi ja põlvikud, mis kuivavad.
Korea keelne Jane Austeni "Uhkus ja Eelarvamus".

Natuke koolist ka: ma tõusen iga päev umbes 06:40 ja lähen kodust välja 07:30, koolis pean olema kell 08:10, sest siis hakkab meil klassijuhataja tund (iga päev). 08:30 hakkab esimene tund, mis kestab 50 minutit (kõik tunnid on 50 minutit). Vahetunnid on alati 10 minutit. Lõuna hakkab 12:20 ja see kestab tund aega. Iga päev (va. reede) on meil 7 tundi. Kell 16:10 algab teine klassijuhataja tund, kus õpetaja räägib päeva sündmustest jmt. Ning siis saame me tagasi oma telefonid, mis meil igal hommikul ära korjatakse. Reedel on 6 tundi, millest kaks viimast on nö. club activity, ehk mingi klubi tund-minu jaoks tähendab see orkestrit. Mõni teine inimene on kooli ajalehetoimetuses jne. Praegu on meil teisipäeviti eri tunnid-peotantsu tunnid....mul on nii hea meel, et ma eelmisel kevadel peotantsu kursustest osa võtsin. Kuigi nüüd on selles tunnis natuke igav, sest meie õpitempo on seal ikka mega aeglane. Ja see on natuke naljaks ka, sest mina arvasin, et eestlased on puuslikud-tuleb välja, et korealased on veel hullemad.
Nii, praeguseks on vist kõik, midagi põnevamat minuga juhtunud pole. Ainult teadmine, et meil tuleb 9, 10 ja 11 aprillil klassireis on põnev. Ma nüüd postitan selle teksti kiiresti ära, sest ma kulutasin terve igaviku selle kokku meisterdamisele ja hetk tagasi ma äärepealt kustutasin selle ära. Kogemata. 
Tervitused!!!