Õhtusöök mitmele.

Täna käisin kõikide inimestega, kes Terjonit ja Shi-Hun (andke mulle nimede kirjutamis kiiksud andeks-kõik Korea nimed koosnevad kahest 'tähest' nagu nad ise ütlevad ja sellepärast eraldan ma neid sidekriipsuga, sest nad ise teevad ka nii, aga mõne nimega tundub kokku kirjutamine lihtsalt loomulikum) liha söömas. Ja Terjon ja Shi-Hun tegi välja...ma ei tea kas nad maksid selle kõik oma taskust või oli mingi preemia vms asi mängus. Ma väga loodan, et nad seda oma taskust kinni ei maksnud, sest me käisime ühes nendest restoranidest, kus sa maksad mingi summa (ja see pole üldsegi nii odav) ja siis sööd nii palju liha kui sisse mahub. Riisi ja limonaadide ja muude lisaasjade eest pead juurde maksma.
Sinna saamisega oli mul ka tükk tegu, sest koguaeg vahetus kokkusaamis koht ja mina ei saanud korralikult Hui-Sust aru ja tema minust ja siis kui mu ema Hui-Suga telefonis rääkis, tekkis ka mingi arusaamatus ja ma olin juba restoranis, kui Hui-Su mind alles mingis raamatukogus ootas :). Aga lõpuks saime ikka üsna kiiresti kokku. Restorani töötajad ei saanud aru, miks ma nii segaduses seal olin :D, küsisid, et mitu inimset tuleb jne.  Ma seletasin neile, et ma kohtun sõpradega ja ma ei tea mitu meid on jne. Mul oli juba kergelt naerualuse tunne, kui Hui-Su lõpuks tuli ja kogu segadus oli peast pühitud. Leppisime Hui-Suga kokku ka, et läheme suve vaheajal koos Batmani 3. osa vaatama! Panen igaks juhuks kirja, et me läheme 12. augustil, siis mul on koht kust vaadata ja mis kuhugi ära ei kao :). Muidu oli tore õhtu, sõime väga palju. Mul oli lõpuks tulema hakates selline tunne, nagu oleks jõuluõhtu või tuleks vanaema juurest kellegi sünnipäevalt. Kõik korrad, kui ma olen nedes lihakohtades käinud on kõht pärast nii täis, sest inimesed on seal alati nii kaua, ilmselt kuna see on kallis ja seal koguaeg söömas ei käida, ja siis söön juba sellepärast, et igav ei hakkaks :D. Mul oleks elu palju lihtsam kui ma keelt rohkem oskaks, aga ma üritan kannatlik olla, sest mingi progress ikka toimub.
Homme on meil viimane päev koolis enne suve vaheaega! Siis laupäeval on mingi YFU lõuna ja ma isegi ei tea päris täpselt kus see toimub, sest mulle keegi ei öelnud ja teised, kes väidavad, et neile öeldi ei ole ka ikka päris kindlad. Aga kui see toimub seal, kus arvatakse, et see toimub (ühes kirikus Seoulis) siis ma võibolla näen oma saabumis ema, sest ta töötab seal. Ma tahan neile vaheajal külla minna aga ma pole neilt veel küsinud, mis kuupäevad sobivad, sest ma ei tea ise ka veel, millal oleks kõige parem aeg minna. Aga küll ma selle varsti välja nuputan.
Nüüd paar pilti meie tänasest õhtusöögist:

Hui-Su

Kaksikvennad Terjon ja Terjoni vend :)

Veel on tulel viisakas koguses liha.

Kaks tüdrukut, kes ei käi meie klassis = ma ei tea nende nimesid.

Ei mäleta nime :( + Hye-Min + Hui-Su.

Mina ja see tore tüdruk :).

Ma olen ikka jube inimene, poseeri  inimestega, kelle nimesid ma isegi ei mäleta.

Meie seltskond miinus paar inimest.

Hye-Min tegi kõigist pilti :D. Ta on nii armas.

Paremal esiplaanil Kapten Porgand (ei ole kuidagi suguluses, ega seotud kuulsa Kapten Porgandiga, kes teenib Vahtkonnas).

Tegin pilti sellest, kuidas tehti pilti.

Poose kõrvalt vaatest.

Meil oli täna vist taifuun XD. Siis kui ma hommikul bussijaama kõndisin oli küll tänav üks korralik jõekene :D. Aga nüüd ongi kõik! Head ööd, ma lähen varsti magama :D!

Natuke kõigest.

Palun vabandust kõigilt, kes on uut postitust oodanud...Meil on siin praegu vihma periood, aga ikka on nii palav, et ma olen kogu aeg üsna väsinud. Ja eelmisel nädalavahetusel polnud mul mõtet eriti postitada, sest Luana (Saksamaa vahetusõpilane) konfiskeeris minu digika. Hängisime Luanaga ühel laupäeval kahekesi ringi ja sattusime täiesti juhuslikult õigel ajal sinna kohta, kus staarid igal laupäeval esinevad. Meil on siin nimelt MBC (telekanal) peakontor siin Ilsanis. Ja seal on võimalik kontsertil käia või siis lihtsalt minna vaatama, kas näed kedagi kuulsat autoaknast lehvitamas. Meie Luanaga sellest niiväga huvitatud ei olegi, aga Luana tahtis Myriamile (Prantsusmaa vahetusõpilane) helistada ja talle nina alla hõõruda, et me oleme seal, sest tol päeval oli Myriami lemmik bänd (Super Junior) ka seal ja  Myriam ütles selle peale, et ta teeb Luanale kohvi välja, kui me tema lemmik staari pildidle saame. Mina pidin koju minema, seega minul kohvi kaalul ei olnud, aga hea inimesena üritasin siis ka kuulsatest inimestest pilti teha. Ja kuna ma olin üsna edukas, olusid arvestades :), siis Luana otsustas, et oma kohvi nimel on ta valmis minu digika sisse vehkima. Ta oli selle juures veel niivõrd viisakas, et küsis minult ka luba, niiet ma andsin oma nõusoleku :D.
Paar päeva enne seda aga käisime Luanaga kassikohvikus. Seal oli nii tore! Mina sõbrunesin natuke Sõtomiga, aga ta tundus olevat selline kass, kes ei taha, et võõrad inimesed talle pai teeksid jne. Aga kuna ma olin temaga (enda arvates vähemalt :D) viisakas ja sügasin teda kurgu alt ka, siis minu vastu ei tundunud tal midagi olevat. Millegi pärast mulle tema iseloom meeldis, võibolla selle pärast, et ta meenutas mulle (iseloomult ja natuke ka välimuselt) minu enda kassi Kurrut. Minu vahetusperel on selline hästi väike koer, kes on natuke totu. Selline blondiinike, aga mitte halvas mõttes. Ta on tore ja armas, aga ma olen paratamatult rohkem kassi inimene. Mitte et mulle koerad ei meeldiks. Jah, mis ma tahan öelda on see, et ma polnud kuni selle ajani 5 kuud ühelegi kassile pai teinud ja ma olin seal väga õnnelik! Sõtom kandis sinist kaelarätikut, mis tähendas seda, et ta võib küünistada ja temaga tuleks ettevaatlik olla, aga minu meelest oli ta küll väga tore kass ja arvestades seda kuidas mõned külastajad neid kasse (hoolimata reeglitest, et kasse ei tohi üles tõsta ja sülle võtta jne) solgutasid, siis ma üldse ei imesta, et Sõtom natuke rahu soovis. Mõnele kassile see ülisuur ja pidev tähelepanu jälle meeldis. Ja enne koju minekut sõime me pitsat ja kui me lõpetanud olime andis omanik/kokk/mingi tegelinski meile kummalegi tasuta pitsatüki kaasa...mul pole õrna aimugi miks. Me otsustasime, et ilmselt on viisakam need suure tänamisega vastu võtta. Kõhud olid meil muidugi pilgeni täis, nii et me vedasime oma pitsad koju. Metroosse läksime kõhutunde järgi, mis tähendas seda, et me eksisime meeldivalt ära. Ja kui ma ütlen meeldivalt, siis ma mõtlen seda, et me nägime pälju ilusaid kohvikuid ja maju ja üldse kenasid nurgakesi. Ma oleks täiesti häbitult kõigest pilti teinud, aga juhtumisi sadas paduvihma ja meil oli Luanaga kahepeale ainult üks vihmavari ja minu parem käsi oli läbimärg :). Ja kõige toredam koht mida me nägime oli kirik-restoran. See oli selline kirik, mis ilmselt polnud kunagi kirik olnud, vaid ehitatud restoran, millel on kirikutorn jne. Ma ei mäleta päris täpselt milline see oli, aga see oli väga ilus ja mul tekkis tunne, et ma olen mõnes kaunis Euroopa linnas...See oli kallis ka...väga kallis. Me kiikasime menüüd mis ukse juures seisis, vihjeks ütlen nii palju, et kelnerid ja teenindajad kandsid ülikondi ja eesruumis oli laua registreerimislaud. Noh, mis ma siin inimesi teadmatusse jätan, klaas viskit maksis 65 euro ringis.
Ja täna käisime me korea keele rühmaga (ehk siis Myriam, Luana, Ashlin, mina ja õpetaja) Gyeongbokgungi palees. Seal oli väga tore, aga halb oli see, et õpetaja andis meile nii vähe aega seal ringi vaadata-ainult 1,5 tundi (ta ise ei tulnud). Seal me veiderdasime päris palju, mis oli väga tore :D. Ühe korra me kaotasime Luana ära, sest ta käis kuskil pilti tegemas ja Ashlin ja Myriam otsustasid, et ainuke viist, et Luana meid üles leiaks (ja meie tead) on see, et me teeme seda indiaanlaste hüüet (ma loodan, et te saate aru mida ma mõtlen). See koht kus me tol hetkel olime oli üsna tühi, aga need mõned inimesed, kes seal olid vaatasid küll, et puuetega laste rühm on liikvel või midagi :D. Ja seal oli nii palju välismaalasi, mis oli ka tore! Korealaste keskel elades tekib ilmselt igal keskmist kasvu välismaalasel tunne, et ta on elevandi ja kaelkirjaku ristand ja siis on nii tore teisi 'omasuguseid' näha. Kahjuks pilte mul tänasest päevast eriti ei ole, sest minu digikas oli Luana käes ja selle pärast ei saanud ma seda laadida. Aga kui ma kuidagi Ashlinilt ja Myriamilt pildid saan, siis jagan teiega ka. Pärast läksime sööma ja sattusime täiesti juhuslikult ühte väga kenasse Itaalia restorani. Sealne lasange (või siis eestipäraselt lasanje) oli nii hea! Koreas on üsna vähe välismaa toitu pakkuvaid restorane (aasia toit, hamburgerid, pitsad ja itaalia toit välja arvatud) ja hoolimatta suurest valikust Itaalia restoranidest, polnud ma veel väga head Itaalia toitu Koreas saanud. Ilmselt neid on rohkem, aga nad on kallimad ja meie kodu piirkonnas väga head pastat lihtsakt ei leia. Tänane restoran oli normaalse hinnaga ja väga hea, niiet tänane päev oli meie jaoks väga õnnelik :). Aga nüüd natuke pilte ka:

See on Sõtom.

See on üks teine tore kiisu.

Kastid seisid muidu maas, aga me aeg ajalt varastasime neid oma laua peale, kui keegi sinna sisse hüppas.

Tegin Sõtomiga koos pilti.

Veel üks pilt Sõtomiga.

Kiisud mängivad.

Käisin Yukiga peale kooli hängimas.

Yuki :D.

Puhh :).

Kõik himustasid Yuki vahvlit.

Järvepargis on selline tore paviljon.

Siit sai algus väike piltide klõpsimine.

Luana pani päikesekreemi näole.

Toredik ja tobedik.

Minu 'kunstiline' lähenemine.

Luana tahtis vett :).

Killukesi paradiisist nimega Järve Park.

Paradiisi kõrval olid väiksesd istandused.

Ilus maja.

Tädil oli kaks papgoid seljas. Uus trend vist :D.

Super Juniori promo buss. Mitte, et nad promomist vajaksid :D.

Tõeline märulifilmi pilt :D.

Mingid kuulsad inimesed, keda mina ei tea.

Palee värav.

Tore valvurionu.

Peale seda pilti surigi aku ära :(.

Õpetaja (need pildid tegin telefoniga, aga põhjus miks ma telefoniga rohkem pilte ei tee on see, et ma ei daa telefoni millegi pärast arvutiga ühendada, niiet ma pean rohkemm vaeva nägema, et pildid arvutisse toimetada.)

Luana.

Ash ja Myriam :D.

Prantsusmaal oli täna tähtis päev, sellest ka lipp.

Meie ilus restoran.

Ja ma avastasin, et ma pole kirjutanud ka sellest päeast, kui Ashlin meile Uus-Meremaad tutvustas. Meie keele õpetaja korraldas meie väikese, armasas raamatukogus Uus-Meremaa päeva ja Ashlin ja üks tore Korea naine rääkisid igasuguseid toredaid asju ja pärast sõime kõik koos Uus-Meremaa rahvus magustoitu pavlovat. See oli väga magus ja läks alguses väga libedalt, aga hiljem oli meie grupil vähemalt süda paha :D. Muidu oli see väga tore! Isegi Sõrmuste Isandast tuli natuke juttu :). Jällegi pilte:

Ashlin näitas, kuidas pavlova kreemiga katta.

Lapsed tegid ka.

Veel üks laps :D.

Mul oli oma 10 pilti veel, aga ma ei saa neid siia panna, sest ruumi rohkem ei ole. Ma oleks mõned videod ka pannud, aga Korea blokib Youtube-i üleslaadimist aeg ajalt, täna on see jälle blokeeritud...
Ma loodan, et andestate mulle selle, kui ma 'mõnikord' natuke harvemini postitan. Ma üritan selle siis mammutpostitusega tasa teha.
Olge siis kõik toredad!!! (Mul hakkab ülejärgmisel nädalal suvevaheaeg!!!!! :D)