Jeju reisi esimene päev.

Hommikul oleks ma pidanud megavara ärkama, sest me pidime lennujaamas olema 07:10 ja Ye-Riniga kokku samma 06:00. Plaan oli ärgata kell 05:00, aga kuna minu pere Koreas meenutab natuke minu Eesti peret ja kuna Triinu ise on natuke totu, oli äratus alles 05:45. Korjasime Ye-Rini lõpuks 06:15 bussijaamast peale (mu vend viis meid autoga lennujaama). Õnneks ta polnud pahane, et pidi 15 minutit bussijaamas ootama....Ja siis me läksime lennujaama, jõime natuke kohvi ja läksime 08.30 lennuki peale. Ma vihkan lendamist ja ma lubasin, et Eestisse tagasin tulen taksoga läbi Põhja-Korea ja Venemaa, aga osadele minu klassikaaslastele oli see esimene kord lennukiga sõita. Niisiis ma proovisin mitte väga palju viriseda :).

09:30 umbes, jõudsime Jeju saarele. Mulle tundus kohe, et me oleme Egiptusesse jõudnud: päike paistis, ilm oli soe (mul oli tõsiselt tunne, et suvi on käes...Ja eelmine päev oli Ilsanis hullult külm ja tuuline olnud) ja igal pool olid palmipuud. Ja siis me läksime oma toredasse, hawai stiilis kardinatega bussi ja sõitsime oma esimesse sihtpunkti, mis oli selline kaljune rand...Seal oli väga ilus. Ja siis sõitsime bussiga edasi ja üldse sõitsime me oma reisil väga palju bussiga, mis mulle väga meeldis, sest Jeju loodus ja mandariini-istandused ja mäed ja kõikvõimalikud asjad minda ma üldse bussiaknast nägin, olid väga ilusad. Igatahes, me läksime sööma ja juba selleks ajaks olid enamus mu klassiõdedest pahased, et ma koguaeg suvaliselt pilti teen, kõigest ja kõigist :D. Ja juba esimesel päeval suutsin ma midagi ära lõhukda. Mu fotokas kukkus maha ja ekraan läks natuke katki :(. Aga kuna see teeb endiselt korralikult pilti, siis pole hullu.

Siis me läksime järgmisesse kohta, mis meenutas seda kohta, kus me enne käisime, aga selle vahega, et see koht oli veelgi ilusam ja toredam. Ja kui me bussi hakkasime minema, ostsime me Ye-Riniga 3 karpi Jeju šokolaadi (seda saab ainult Jejult ja see on üks asjadest, mis on Jejule omane ja mida sa pead ostma kui sa Jejul käid) ja läksime bussi. Bussis kahetsesime, et me ei ostnud rohkem, et saaks bussis ühe karbi ära süüa. Aga siis meid, geeniuseid, tabas mõte, et me võime ju lihtsalt ühe karbi lahti teha ja ära süüa. Ja siis me nii tegimegi. Sõime ise, pakkusime Min-Jule ja Min-Jule ja siis pakkusime enda ümber istuvatele inimestele. Siis hakkas karp tühjaks saama ja me andsime viimased šokolaadid inimestele, kes meist vahekäigus möödusid. Karp sai tühjaks, mõtleisme, et me oleme Jejul ju kolm päeva, võtsime järgmise karbi ja jagasime kõigile kes bussis olid ja kes bussi tulid, saatsime klassivanemaga karbi ette ja ta jagas inimestele, kes ees istusid ja siis läks juba käiku kolmas karp ja kui me sellega lõpetanud olime, siis ei olnud vist inimesed mu peale nii pahased, et ma suvaliselt pilte olin klõpsinud. Armastus käib ikka kõhu kaudu :D.

Ja pealse seda sõitsime veel bussiga ringi ja nägime ilusaid kohti. Bussiaknast oli nii mõnus väikesi mandariini istandusi vaadata :).

Õhtul, enne hotelli minemist, läksime veel ühte ilusasse randa, ilm oli ilus ja päike paistis ja kaks poissi, kellest üks on minu klassivend, otsustasid, et need tegurid on piisavad, et väike suplus teha. Ma katsusin vett, minu meelest oli päris külm...Aga noh, mulle tundus, et neile päris meeldis oma koolivormi pükste ja pluusiga ujumas käia :D. Õpetajad olid loomulikult väga pahased, kui nad tilkuvatena bussi poole minema hakkasid.

Hotellis käisime söömas ja siis õpetaja tellis meile kana veel :D. Aga ta tellis ilmselgelt liiga palju ja kõigil oli õhtusöögist juba kõht täis ka, aga tore oli ikka, kui välja arvata see, et kana saabus alles kell 00:00. Aga tegelikult polnud sellest ka väga hullu, sest me läksime (tegelikult selle kesköise kana pärast) väga hilja magama. Ma arvan, et mina sain magama kuskil kella kahe paiku. Äratus oli pool seitse :D.

Nii, praeguseks on kõik, sest Triinu peab õppima. Detailsemalt ei jõudnud ma kirjutada ja ma arvan, et teile oleks võibolla igavaks läinud. Ma pole kindel kui põnev sedagi, mis ma kirja panin, lugeda on.

Millalgi ilmub siia ka ülejäänu ja kui lõpuks rohkem aega leian, siis paar videot jne. Olen seda kõike juba öelnud :).
Aga tegelikult oli täna ka 'tore' juhtum mul koolis: minu kapilukk (tabalukk) ei avanenud enam selle koodiga, millega oleks pidanud, seega-ei avanenud üldse. Ma tõin Ye-Riniga alt siis ühe suure instrumendi, millega saab lukke lahti lõigata. Õnneks mul on toredad klassikaaslased ja ma ei pidanud ise oma lukku katki lõikama, vaid üks poiss aitas mind. Ma arvan, et ise poleks ma niikuinii hakkama saanud. See oli mul koolis juba teine lukk, sest teine ei jäänud enam üldse kinni. Üks ei jää kinni ja teine ei tule lahti....ei tea, mis järgmisega juhtub.

Olge tublid!