Triinu Lõuna-Koreas

Tänast postitust alustangi tänase päevaga: ärkasin hommikul ülesse, sest midagi tundus valesti olevat. Läksin teise tuppa ja sain aru, et ilmselt naabritel kõrbeb midagi. Tahtsin just vannitoas hambaid pesema hakat, kui terve mõistus koju tuli ja ütles, et need ei ole mitte naabrid kellel midagi kõrbeb. Jätsin siis hambaharja kus seda ja teist ja läksin kiiremas korras kööki. Elutuba ja köök (mis on meil ühendatud, põhimõtteliselt üks tuba) olid juba toredalt suitsu täis ja minu vaena vahetusvend magas rahulikult elutoas diivanil. Nii ma siis keerasin pliidil tule ära, tegin kõik aknad lahti ja eemaldasin paberilible jäänused (mul pole õrna aimugi kuidas see sinna sai) pliidi pealt. Toit oli ka natuke kärssama läinud. Ja siis mingi hetk tuli ema ja vaatas ega me ikka ei põle ja vangutas kõige peale pead. Naljakas on see, et meie suitsuandurid tööle ei läinud. Kuigi need on meil võibolla ainult magamistubades, ma pole kontrollinud...Jah, oli tore hommik :). Ja juttu jätkus veel hommikusöögi lauaski.
Vahepeal oleme meie jällegi väga hõivatud olnud. Koguaeg on midagi teha! Käisin näiteks muuskali vaatamas (lõpuks ometi, ma olin juba ammu-ammu tahtnud minna) aga kahjuks mul selle tõestuseks pilte näidata ei ole. Käisin klassijuhataja ja kahe toreda tüdrukuga, kes minu klassis käivad. Vaatasime mingit kuulsat Korea folkloori lugu ja see oli esitatud nii toredalt, et sai nii naerda kui nutta :). Lõpus naerda enam ei saanud, ainult nutta, sest lõpp oli üsna kurb, just selline nagu sellele loole sobib.
Ja Myriamiga käisime traditsioonilises Korea külas. Kõigepealt sõitsime Gangnamisse, tegime paar kohustuslikku pilti ja läksime sealt bussi peale, enne aga pidime õige bussijaama ülesse otsima. Siis elasime üle 1,5 tunnise bussisõidu bussis, kus oli väga-väga palav ja istekohti polnud. Niiet kohale jõudes olime üsna pahuras tujus. Aga õnneks oli see küla väga lahe koht! Nägime köielkõndijat, kes tõsiselt teadis mida ta teeb, siis neid tüüpe, kes hobustega sõites igasuguseid asju teevad ja veel neid trummidega tüüpe. Mul kõiki pilte pole, sest minu kaamera sai kohe täis ja me kasutasime Myriami kaamerat. Ma pole neid pilte omale salvestanud ka...Ja nüüd kus ma tahtsin teile pilte panna, ütles mu blogi mulle, et mu pildi ruumi limiiit on täis! Ma pean kähku midagi välja mõtlema :(.
Njah, siis oleme veel ajaloo õpetajaga paaris kohas käinud ja meie raamatukogus oleme nii mina kui Myriam oma esitlused oma kodumaadest ära teinud. Myriami koolis festivalil käisin ma ka, aga nüüd ma ei oskagi midagi rääkida, sest ma ei tea, kuidas oma juttu illustreerida, kui ma pilte ei saa lisada :(. Kas kellelgi on ideid, kuidas ma saaks teiega oma pilte jagada?
Minu postitused lähevad järjest nutusemaks, täna jääb ka vist postitus siin pooleli...loodan, et leian piltide jaoks kiiresti mingi alternatiivi.
Olge toredad!

Ma väga vabandan, et siia juba pikka-pikka aega midagi ilmunud ei ole. Ma ei julge lubada ka, et siia nüüd peale seda postitust jälle tihedamalt midagi ilmuma hakkab, aga ma ikka üraitan natuke kirjutada, on endalgi kunagi hea lugeda. Vahepeal oleme me siin nii palju korda saatnud. Ma käisin klassiga laagris näiteks :). Aga sellest kirjutan kunagi väga kauges tulevikus, kui ma õpetajalt pildid saan. Täna aga ootas meid hommikul koolis väike üllatus: õpetaja oli meid kõiki premeerinud kimbapi rulli, limonaadi ja kommikotiga, mis sisaldas küpsist, ühte banaani, mahla ja kommi. Ja õetaja oli jätnud tahvlile kirja ja ei tulnud ise kohale, mis tähendas seda, et kõik hilinejad pääsesid puhtalt :). Ja laupäeval viis meie ajaloo õpetaja meid väikesele kultuurireisile, kus oli ka õpetajajaid ja õpilasi teistest koolidest. See oli ka väga tore, sest inimesed, kes meie koolist kaasas olid, on lihtsalt väga lahedad inimesed XD. Ainult minu jaoks oli ebamugav see, et kuna ma olen vahetusõpilane, siis alati kui grupipilti tegime lükati mind kuskile kõigi ette, mis sellest, et ma olen teistest tüdrukutest pikem ja kui teised said proovida vana aja õpialste riideid, siis minule oli eraldi toodud hanbok. Ma olen loomulikult väga tänulik, et nad minu jaoks nii palju vaeva näevad, aga kuna ma olin ainuke, kes hanboki kandis, siis oli mul natuke ebamugav olla. Ja tegelikult ma oleks pigem tahtnud seda õpilase riietust kanda, sest ma tegelikult juba ostsin omale hanboki jne. Aga ma loomulikult ei öelnud seda, kui õpetaja järsku särava näoga kuskilt hanboki välja võlus. Ajaloo õpetaja on muidu mu lemmik õpetaja siin, kuigi mul ei ole temaga ühtegi tundi, aga ta lihtsalt tahab meiega (minu ja Yukiga) tegeleda, niiet me saame igal kolmapäval kokku. Ja temaga on alati väga lõbus ka, sest ta lihtsalt on väga lahe õpetaja. Ma arvan, et sada on vist isegi piltidelt näha XD. Ajaloo õpetajaga käisime muuseumis ka, aga neid pilte ma ei saa praegu kätte, niiet need panen ka hiljem. Lühidalt öeldes peaks siia teoorias kunagi palju pilte tekkima. Aga need pildid, mis ma täna panen sisaldavad veel minu ja Myriami muffinite kaunistamist (Koreas on kohe sellised kohad, kus sa saad ise oma koogi või muffini ära kaunistada. Saad isegi maitse valida jne. Juustukook on ka saadaval :D) ja meie kohtumisest nende tüdrukutega, kellega me Pohangis tutvusime ja tegime seal kohe plaanid kunagi kokku saada. Neil oli kaasas ka tüdruk, kes on verelt korealane, aga terve oma elu venemaal elanud ja nüüd aasta Koreas elanud. Nendega oli nii kohutavalt lõbus, et seda on raske kirjeldada :D. Me käisime norebangis (karaoke tuba) ja hoolimata minu häälest, mis reedel veel päris tagasi ei olnud (mul oli umbes nädal aega hääl ära, pühapäeval polnud seda üldse) laulsin mina ka ikka kaasa. Norebangi sõltuvus on mul ka süvenenud ja mul on juba mure millised võõrutusnähud võivad olla, kui ma Eestisse tagasi tulen.

Kuninga haud ja sellega kaasas käivad majakesed.

Min-Ju täna hommikul koolis :).

Minu kommikott. (Õpetaja oli kõigile pannud sildikesed ka, kui palju me talle meeldime XD)

Mina ja Myriam tüdrukutega kellega me Pohangis tuttavaks saime + tüdruk venemaalt.

Nad olid kõik nii toredad.

Meie laupäevase grupi pilt, mis päeva lõpus tuli joonistada. Mina olen see parempoolne seal.

Ainuke pilt mida te hetkel meie muuseumi külastusest näete.

Meie muffini kaunistamise koht.

See kreemi panemine oli väga raske. Meie muffinid nägid välja nagu plätserdised. Tervitused sulle, Jane, kui sa seda lugema juhtud XD!

Mul on tunne, et see pilt on taguspidi juhtunud. Igatahes, see on minu tehtud muffin, millele Myriam pani nimeks Tulnukas, sest sellel oleks nagu silmad ja me mõlemad nõustusime, et see näeb napakas välja :).

Ma sain Myriamilt kõvasti pragada, et ma L-tähe ära sõin XD. Ja V-tähe panin ma kogematta tagurpidi :D.

Üks tore pilt meie lemmik sushi kohast.

Täna on need pildid millegi pärast väga segamini, ma ei tea mis selle põhjuseks on :/.

Korea mugav ilusalong, kus saab, samal ajal kui sinu juustega tegeletakse, netis surfata.

Hye-Won rääkis vanaemaga :).

Meie lemmik norebangi eesruum :). Meieni on jõudnud kuulujutt, et selle norebangi omanikud on maffiast. Päriselt ka XD.

Vaade Western Dom-i sissekäigule.

Sellised ekraanid on seal, neid oli selles toas kaks, mõlemas seinas. Kõik toad selles norebangis on erinevad, meie saime esimest korda trummikomplektiga toa.